Pikk postitus või lühike märkus: üks tööreis Põlvasse kahes versioonis

Kas ühest päevast tasub kirjutada pikk postitus või piisab lühikesest märkusest? Proovisin sama tööreisi Põlvasse kirja panna mõlemal moel.
Miks see küsimus Eesti blogides alati tagasi tuleb
Eesti blogimaastikul on alati olnud kaks hõimu. Ühed kirjutavad pikki, mitmeosalisi postitusi, kus on pildid, kõrvalepõiked ja lõpus kokkuvõte. Teised panevad kirja kolm lauset ja ühe foto, aga teevad seda iga päev. Mõlemal on lugejad. Blog.ee registris näeme mõlemat tüüpi ja kumbagi ei saa nimetada „õigeks“.
Selle teema juurde viis mind eilne päev.
Päev, mida oli vaja kirja panna
30. oktoobril sõitsin tööasjus Põlvasse. Istusin kõrvalistujana Ford minivanis, me panime püsti uue asukoha – IT, riistvara, patareid –, sõime Tartus McDonald'sis, õhtul võtsime Siriusest toitu kaasa ja vahepeal viisime laiali pakke. Viimane oli päris lõbus.
See on täiesti tavaline tööpäev. Ja just tavalised päevad on blogija jaoks kõige keerulisemad: kas sellest on üldse midagi kirjutada?
Versioon üks: lühike märkus
Nii näeks see välja kolme lausena:
> Põlva. Kõrvalistuja koht, kast patareisid, uus koht püsti. Pakkide viimine oli päeva parim osa.
Lühike märkus on aus. See ei teeskle, et päev oli suurem, kui ta oli. Lugeja saab hetkega pildi. Kui sellised märkused ilmuvad regulaarselt, tekib neist omamoodi ajajoon – nagu päevik, mida saab hiljem tagasi kerida.
Millal lühike töötab
- Kui blogi on päevikulaadne ja lugeja ootab rütmi, mitte sügavust.
- Kui foto räägib rohkem kui tekst.
- Kui autoril on vähe aega, aga tahtmine on alles.
Versioon kaks: pikk postitus
Pikk versioon algaks samamoodi, aga läheks sügavamale. Ta räägiks, miks uue koha püstipanek tähendab, et pool päeva kulub juhtmete ja patareide peale. Ta kirjeldaks, kuidas Tartu peatus jagab sõidu kaheks. Ta võiks olla kasulik kellelegi, kes ise peab kunagi teises linnas tehnikat üles panema.
Millal pikk töötab
- Kui postitus vastab küsimusele, mida keegi päriselt otsib.
- Kui autoril on kogemus, mida mujalt ei leia.
- Kui teksti saab liigendada alapealkirjadega, et lugeja leiaks vajaliku üles.
Mida ütlevad Eesti blogid ise
Kui sirvida Eesti blogisid, näeb sageli, et sama autor kasutab mõlemat. Igapäevane lühike märge ja kord kuus pikk kokkuvõte. Selline rütm hoiab blogi elus ka siis, kui suuremaks tekstiks pole jõudu. Kui sinu lemmikblogija teeb nii, tasub vaadata tema arhiivi – tavaliselt on just lühikestest märgetest hiljem sündinud parimad pikad lood.
Kui tsiteerime Blog.ee-s mõnda blogi, kasutame lühikest katkendit ja linki algse autori juurde. Nii jääb lugeja jaoks alati selgeks, kelle mõte see on.
Minu järeldus ühe päeva põhjal
Proovisin mõlemat. Lühike versioon oli kiirem ja lõbusam. Pikk versioon oli kasulikum. Aga kõige olulisem oli see, et päev sai üldse kirja. Kui oleksin oodanud „õiget“ formaati, poleks kirjutanud midagi.
Seega soovitus blogijale: ära lase formaadil otsustada, kas kirjutad. Pane päev kirja lühidalt. Kui mõne aja pärast tundub, et sellest saaks rohkem, kirjuta pikk lugu ja viita lühikesele märkusele kui algusele.
Kuidas lühikesest märkusest pikk postitus kasvab
Hea nipp on hoida lühikesi märkmeid ühes kohas, näiteks blogi mustandites või paberil. Kui sama teema tuleb tagasi kolm või neli korda, on see märk, et sellest tasub kirjutada pikemalt. Põlva päeva puhul võiks pikk postitus kunagi olla näiteks „Mida ma õppisin, kui panin teises linnas tehnikat püsti“ – aga ainult siis, kui sarnaseid päevi tuleb veel. Üks päev on märkus. Mitu sarnast päeva on juba kogemus, mida tasub jagada.
Ka lugeja vaatenurgast on see aus. Lühikesed märkmed näitavad, et autor on kohal ja elab oma teemaga. Pikk postitus näitab, et ta on selle üle järele mõelnud.
Veel üks tähelepanek: lühike märkus on hea ka autori enda jaoks. Kui mõne aasta pärast loed, et 30. oktoobril olid Põlvas ja pakkide viimine oli päeva parim osa, tuleb terve päev meelde. Pikk postitus võib selle tunde hoopis ära uputada.
Küsimus lugejale
Kumb on sinu blogis sagedasem – pikk postitus või lühike märkus? Kui sul on blogi, mis on üles ehitatud ühele neist, anna Blog.ee-le teada. Võime sellest teha ühe blogi portree, sinu loal ja sinu sõnadega.
Ja kui tahad lugeda päris lühikesi märkmeid, mis ühest päevast jäid, siis vaata Pardike.ee – seal on Veigo enda väljamärked.
