Kommentaariumi tooni kirjeldab Blog.ee mustrina, mitte hindena, ega tsiteeri kommenteerijaid ilma loata

Kommentaariumi toon ütleb blogi kohta sama palju kui postitused ise, ja seepärast vaatab Blog.ee blogi registrisse kirjeldades ka seda, kuidas lugejad ja autor kommentaarides omavahel räägivad.

Eesti blogide ajaloos on kommentaarium olnud sageli koht, kus blogi päriselt elas. Postitus andis teema, aga kommentaarides tekkis vestlus, nali, vaidlus ja vahel ka sõprus. Mõnes blogis oli kommentaaride all rohkem teksti kui postituses. Teises oli kommentaarium vaikne nagu raamatukogu. Mõlemad on täiesti head blogid. Aga lugejale, kes registrist uut blogi otsib, on kasulik teada, millisesse ruumi ta astub.

Selles loos selgitame, mida me kommentaariumi tooni all mõtleme, kuidas me seda kirjeldame ja mida me teadlikult ei tee.

Mis on kommentaariumi toon

Toon on see, kuidas inimesed kommentaarides kõnelevad. Kas nad pöörduvad autori poole nimepidi? Kas nad vastavad üksteisele või ainult autorile? Kas vaidlus jääb teema juurde või läheb isiklikuks? Kas autor vastab, ja kui vastab, siis kas soojalt, lühidalt või üldse mitte?

Me ei hinda tooni headuse skaalal. Me ei pane blogidele hindeid. Kirjeldame lihtsalt, mida lugeja võib oodata. Näiteks võib kirjelduses olla lause, mis ütleb, et kommentaarides vastab autor peaaegu igale lugejale, või et kommentaarid on suletud ja autor soovitab kirjutada e-postiga.

Lugeja jaoks on see praktiline info. Kes tahab vestelda, otsib elavat kommentaariumi. Kes tahab ainult lugeda, ei pruugi sellest hoolida.

Neli levinud kommentaariumi tüüpi

Aastate jooksul oleme näinud, et enamik Eesti blogide kommentaariume sarnaneb ühele neist neljast. Need ei ole ranged lahtrid, vaid abiks kirjeldamisel.

Elutuba

Kommentaarides käivad samad inimesed aastaid. Nad teavad üksteise nimesid või hüüdnimesid, küsivad, kuidas läks, ja jagavad oma kogemusi. Autor on võõrustaja. Sellises kommentaariumis on uuel lugejal vahel raske sisse astuda, aga sõbralik tervitus võetakse enamasti hästi vastu.

Väitlusklubi

Postitus esitab seisukoha ja kommentaarides vaieldakse. Hea väitlusklubi hoiab argumendid teema juures. Halvemal juhul muutub see karjumiseks. Tooni määrab suuresti see, kas autor modereerib ja kas ta ise vaidlusse astub.

Abilaud

Õpetus- ja käsitööblogides, tehnikablogides ja aiablogides küsitakse kommentaarides sageli täpsustusi: mis materjali sa kasutasid, kas see töötab ka minu seadmel. Autor vastab nagu õpetaja. Toon on asjalik ja tänulik.

Vaikne lugemissaal

Kommentaare on vähe või üldse mitte. See ei tähenda, et blogil ei oleks lugejaid. Paljud loevad, aga ei kirjuta. Mõni autor on kommentaarid ise sulgenud, sest tahab kirjutada rahus.

Kuidas me tooni kirjeldame

Kui Blog.ee kirjutab ühe blogi portree või lisab blogi registrisse, vaatame kommentaariumi mitme postituse peal, mitte ühe põhjal. Üks tuline vaidlus ei tee blogist väitlusklubi. Üks vaikne kuu ei tee elutoast lugemissaali.

Me kirjeldame mustrit, mitte inimesi. Me ei tsiteeri üksikute kommenteerijate lauseid ilma loata ega pane nende nimesid oma teksti. Kommenteerija on kirjutanud autori blogisse, mitte meie registrisse. Tema sõnad kuuluvad sinna, kus ta need ütles.

Kui tahame mõnda kommentaaride vestlust näitena esile tuua, lingime algse postituse juurde ja laseme lugejal ise vaadata. See on sama põhimõte, mida järgime tsiteerimisel üldse: lühike katkend ja link autori juurde. Sellest on pikemalt juttu meie loos sellest, kuidas Blog.ee tsiteerib.

Mida me teadlikult ei tee

On mõned asjad, mida me kommentaariumi kirjeldades väldime.

- Me ei too esile sõimu. Kui mõnes blogis on olnud ebameeldiv vaidlus, ei ole meie ülesanne seda uuesti üles soojendada. Võime öelda, et autor modereerib rangelt, aga ei kirjelda, mille pärast.
- Me ei paljasta anonüümseid kommenteerijaid. Isegi kui keegi kirjutab varjunime all ja me arvame teadvat, kes ta on, ei ütle me seda kunagi. Sama kehtib autorite kohta, kes kirjutavad varjunime all. Vaata ka meie juhist anonüümse blogi kirjeldamise kohta.
- Me ei loe kommentaaride arvu edukuse mõõdupuuks. Palju kommentaare võib tähendada elavat kogukonda, aga ka lihtsalt vaidlusküsimust. Vähe kommentaare võib tähendada sügavat, vaikset lugejaskonda.
- Me ei kirjelda kommentaare, mille autor on kustutanud. Kui autor on otsustanud midagi eemaldada, siis austame seda otsust.

Autorile: kuidas toon tekib

Paljud autorid küsivad, kuidas saada oma blogisse sõbralikumat kommentaariumi. Lihtsat retsepti ei ole, aga mõned harjumused aitavad.

Vasta varakult. Esimesed kommentaarid seavad tooni. Kui autor vastab esimesele lugejale soojalt ja konkreetselt, kirjutavad järgmised sageli samas vaimus.

Ütle reeglid ühe lausega. Pikk kommentaaride kord jääb lugemata. Üks lause, näiteks „Siin vaieldakse teemal, mitte inimesel“, on piisav.

Modereeri järjekindlalt. Kui üks solvang jääb alles ja teine kustutatakse, tekib segadus. Ühtne reegel on lugejale arusaadavam.

Ära karda kommentaare sulgeda. Kui kommentaarium võtab rohkem jõudu, kui annab, on täiesti normaalne see sulgeda. Võid jätta e-posti aadressi või kontaktivormi.

Küsi postituse lõpus päris küsimus. Mitte „Mida teie arvate?“, vaid midagi konkreetset, millele lugejal on vastus olemas.

Kommentaarium vanades arhiivides

Varajastel Eesti blogidel oli kommentaarium tihti platvormi osa. Kui blogi kolis teisele platvormile või platvorm suleti, jäid kommentaarid mõnikord maha. Paljudes vanades postitustes on näha ainult kommentaaride arv, aga mitte enam sisu.

Kui kirjeldame vanu blogisid, märgime ära, kas kommentaarid on veel loetavad. See on arhiivi seisukohast oluline info. Kui autor on kommentaarid uude kohta kaasa toonud, on see väärtuslik ja tasub esile tõsta.

Kui toon muutub aja jooksul

Kommentaarium ei ole kivisse raiutud. Blogi, mis alustas vaikse lugemissaalina, võib mõne aasta pärast olla elutuba, kui samad lugejad hakkavad regulaarselt tagasi tulema. Ja vastupidi: kunagi elav vestlus võib vaibuda, kui lugejad kolivad sotsiaalmeediasse ja kommenteerivad postituse linki seal, mitte blogis.

Seepärast märgime kirjelduses alati, millal me kommentaariumi viimati vaatasime. Kui lugeja näeb, et kirjeldus on kahe aasta tagune, teab ta, et pilt võib olla muutunud. Kui autor annab teada, et kommentaarid on nüüd suletud või avatud, uuendame kirjelduse ja kuupäeva.

Lugejale: kuidas uude kommentaariumi astuda

Kui leiad registrist uue blogi ja tahad kommenteerida, tasub enne lugeda paari postituse kommentaare. Nii saad aru, kas tegemist on elutoa, väitlusklubi, abilaua või lugemissaaliga.

Elutoas tasub end lühidalt tutvustada. Väitlusklubis ole valmis, et sinu argumenti kontrollitakse. Abilauas küsi konkreetselt ja täna vastuse eest. Lugemissaalis austa vaikust, või kirjuta autorile otse, kui ta seda võimaldab.

Ja kõikjal kehtib üks lihtne reegel: kirjuta nii, nagu kirjutaksid inimesele, kes on sinu ees laua taga.

Kokkuvõte

Kommentaariumi toon on blogi oluline osa ja Blog.ee kirjeldab seda mustrina, mitte hindena. Me ei tsiteeri kommenteerijaid ilma loata, ei paljasta varjunimesid ega too esile vanu tülisid. Kui tahad mõnda kommentaariumi ise tunda, mine algse autori juurde ja loe. Seal see vestlus elab.

Kui oled autor ja tahad, et me sinu blogi kirjelduses kommentaaride kohta midagi parandaksime, anna sellest teada. Kirjeldus on sinu blogi kohta ja peab olema täpne.