Kadunud Eesti blogist jääb sageli alles arhiivikoopia, teiste blogide viited ja autori enda mälestus
Kadunud Eesti blogist jääb sageli alles rohkem, kui esmapilgul paistab: arhiiviversioonid, viited teistes blogides, vanad RSS-kirjed ja autori enda mälestus.
See on Blog.ee postitus ühest teemast: kadunud blogi ja mis sellest alles on. Iga pikemalt blogimisega tegelenud inimene teab seda olukorda. Klõpsad vanale lingile ja ees on tühi leht, domeenimüüja reklaam või teade, et konto on kustutatud. Blogi, mida kunagi iga nädal loeti, on kadunud. Blog.ee registri jaoks on see igapäevane küsimus: kas kirjet hoida, kuidas seda märkida ja kuhu lugeja suunata.
Miks Eesti blogid kaovad
Blogid ei kao tavaliselt ühe suure otsusega. Põhjused on argised:
- domeeni pikendamine ununes ja aadress läks kellelegi teisele;
- tasuta platvorm lõpetas tegevuse või muutis tingimusi;
- autor kolis teisele platvormile ja vana aadress jäi suunamata;
- autor kustutas blogi teadlikult, sest ei tahtnud vanu tekste enam avalikuna hoida;
- majutus läks katki ja varukoopiat polnud.
Iga põhjus tähendab erinevat suhtumist. Kui autor on blogi ise teadlikult maha võtnud, on see tema otsus. Kui blogi kadus tehnilise õnnetuse tõttu, võib autor olla rõõmus, kui keegi aitab jäänuseid üles leida.
Mis tavaliselt alles on
Veebiarhiivi versioonid
Kõige tuntum koht on Internet Archive'i Wayback Machine, kuhu on aastate jooksul salvestatud miljardeid veebilehti. Kui sisestad blogi vana aadressi, näed sageli kalendrit kuupäevadega, millal lehest koopia tehti. Kõik postitused ei ole salvestatud, pildid puuduvad sageli ja kommentaarid võivad olla poolikud, aga avaleht ja populaarsemad postitused leiduvad tihti.
Eesti veebi jaoks on oluline ka Rahvusraamatukogu Eesti veebiarhiiv, mis kogub Eesti veebilehti kultuuripärandina. Seal tasub otsida eriti siis, kui blogi oli .ee domeenil.
Teiste blogide viited
Blogosfäär on võrgustik. Kui blogi oli omal ajal loetud, viitasid sellele teised. Need viitavad postitused on vahel veel alles ja sisaldavad lühikest katkendit, pealkirja või kirjeldust. Nii saab vähemalt teada, millest kadunud blogi kirjutas ja millal.
RSS-lugejad ja uudiskirjad
Inimesed, kes lugesid blogi RSS-lugejas, võivad leida oma lugejast vanu kirjeid. Kui blogil oli uudiskiri, võib lugeja postkastis olla terveid tekste.
Autor ise
Kõige väärtuslikum allikas on autor. Paljudel on kusagil vana varukoopia, eksportfail või kaust piltidega. Autor teab ka, miks blogi kadus ja kas ta tahab, et sellest räägitakse.
Kuidas arhiivikoopiat ettevaatlikult lugeda
Arhiivikoopia ei ole alati sama, mis autor omal ajal avaldas. Veebiarhiiv salvestab lehe sellisena, nagu see salvestamise hetkel paistis. Kui autor muutis postitust hiljem, võib arhiivis olla vanem või uuem versioon. Kui lehe kujundus laadis sisu skriptidega, võib koopiast puududa just see osa, mis oli kõige olulisem.
Seepärast märgime Blog.ee-s alati, millise kuupäeva arhiivikoopiat vaatasime. Kui tsiteerime lühikest katkendit, ütleme juurde, et see pärineb arhiivist, mitte autori praegusest blogist. Nii ei jää lugejale muljet, et tekst on endiselt autori ametlik seisukoht.
Teine ettevaatus puudutab kommentaare. Vanades blogides olid kommentaariumid sageli avatud ja inimesed kirjutasid oma pärisnimega. Arhiivikoopias on need kommentaarid alles, aga kommenteerija ei ole andnud luba neid uues kontekstis esile tõsta. Me ei tsiteeri arhiivist kommentaare ega kommenteerijate nimesid.
Mida Blog.ee kadunud blogiga teeb
Registris ei kustutata kadunud blogi kirjet automaatselt. Kirje jääb, aga selle juurde tuleb märge.
Märgime staatuse. Kirjes on kirjas, et blogi ei ole algsel aadressil enam kättesaadav, ja kuupäev, millal seda viimati kontrollisime.
Ei lingi uuele omanikule. Kui domeen on läinud kellelegi teisele ja seal on nüüd reklaam või võõras sisu, eemaldame otselingi. Lugeja ei pea sattuma lehele, millel pole autoriga mingit seost.
Lingime arhiivi ainult kaalutletult. Kui veebiarhiivis on blogi koopia ja autor ei ole palunud seda varjata, võime lisada lingi arhiiviversioonile. Kui autor on blogi teadlikult maha võtnud, ei suuna me lugejaid arhiivikoopiale ilma autori nõusolekuta.
Ei kopeeri teksti tervikuna. Isegi kui arhiivis on terve postitus alles, ei tõsta me seda Blog.ee-sse. Kasutame lühikest katkendit ja viidet, nagu iga teisegi blogi puhul.
Kuidas autorile kirjutada
Kui tahame kadunud blogist pikemalt kirjutada, kirjutame enne autorile. Hea kiri on lühike:
- millisest blogist jutt on ja kust me selle leidsime;
- mida tahame kirjutada, näiteks registri märget või pikemat lugu;
- kas tohime viidata arhiivikoopiale;
- kas autor soovib, et tema nime mainitaks.
Kui vastust ei tule, jääb registrisse ainult neutraalne märge. Vaikimine ei ole luba.
Kui oled ise kadunud blogi autor
Kui avastad, et sinu vana blogi on kadunud, saad ise mõne lihtsa sammuga palju päästa.
1. Otsi vana aadress Wayback Machine'ist ja Eesti veebiarhiivist ning salvesta leitud versioonidest vähemalt postituste nimekiri.
2. Otsi oma arvutist ja pilveteenustest vana platvormi eksportfaile.
3. Kirjuta üles, mis aastatel blogi ilmus ja millest see rääkis.
4. Otsusta, kas tahad, et blogi oleks avalikult kättesaadav. See on täiesti sinu valik.
5. Kui tahad, et Blog.ee kirjet uuendaks, anna meile teada uus aadress või palu kirje juurde märge.
Kui sa ei taha, et vana blogi kusagil viidatud oleks, ütle seda samuti. Sinu soov on registri jaoks olulisem kui täielikkus.
Arhiivi mõttest laiemalt
Kadunud blogi küsimus ei ole ainult Blog.ee mure. Sama probleemiga tegelevad kõik kogukonnad, kelle ajalugu on olnud internetis: foorumid, klubid, hobirühmad. Eesti Magicu kogukonna arhiivis on näiteks kirjeldatud, kuidas vanu foorumilõime talletatakse ja milliseid otsuseid seal tehakse: Arhiiv: kuidas vanad foorumilõimed talletame. Põhimõtted on sarnased: allikas, kuupäev, autori nõusolek ja ettevaatus isikuandmetega.
Mida lugeja saab teha
Kui leiad Blog.ee registrist kirje, mille link ei tööta, anna sellest teada. Kõige kasulikum info on:
- millise blogi kirje see on;
- millal proovisid linki avada;
- mida lingi taga nägid, näiteks tühja lehte või võõrast sisu;
- kas tead blogi uut aadressi.
Ära saada meile tervet arhiivist kopeeritud teksti. Piisab lingist ja lühikesest kirjeldusest.
Mis jääb alles, kui midagi ei jää
Mõnikord ei leia arhiivist midagi. Domeen oli lühikest aega üleval, keegi ei viidanud ja autor ei mäleta parooli. Ka siis jääb midagi alles: teadmine, et selline blogi oli olemas, millal see ilmus ja millest rääkis. Registris võib see olla üksainus rida. Aga see üks rida aitab tulevasel uurijal või autoril endal mõista, milline oli Eesti blogimaastik omal ajal.
Kui sinu enda blogi on veel üleval, ära oota, kuni see kaob. Ekspordi postitused, salvesta pildid eraldi kausta ja kirjuta üles, millal domeen tuleb pikendada.
Kadunud blogi ei ole ainult kaotus. See on meeldetuletus, et iga blogija võiks täna teha oma blogist ühe varukoopia ja panna kirja, kust see leida.