Isiklik päevik, mis on avalik: miks üks majakapäev Naissaarel tahab saada blogipostituseks

Eesti blogide üks püsivamaid žanre on isiklik päevik, mis on avalik. Mitte uudis, mitte arvustus, vaid lihtsalt: „täna juhtus see“. Mõtlesin selle peale eile, 27. oktoobril, kui istusin Naissaare põhjatipu majaka tuletoas ja tegin seal kodukontorit.

Päev ise oli selline, mida on lihtne päevikusse kirjutada: väike paat „Kalk“ saarele, Chef Lundeni kaasavõetud salat lõunaks, katustel kolistamise õppimine ja tunne, et nõukogude sõjavägi lahkus omal ajal päeva pealt ja jättis asju maha.

Mis teeb avaliku päeviku loetavaks

- Konkreetsus. „Sõin head salatit“ on parem kui „sõin“. „Tuletoas“ on parem kui „kuskil“.
- Piirid. Avalik päevik ei pea avaldama teiste inimeste nimesid ega pilte ilma loata.
- Lühidus. Üks päev, üks tunne, mitte terve elulugu.
- Ausus. Kui midagi ei teadnud, ütle seda.

Mida Blog.ee selliste blogide puhul teeb

Kui kirjutame mõnest avalikust päevikust, kasutame lühikest katkendit ja linki algse autori juurde. Terve postituse kopeerimist ilma loata me ei tee.

Kutse

Kas pead avalikku päevikut, kus on ka saare-, majaka- või paadipäevi? Kirjuta meile ja lisa link. Kui lisame selle kataloogi, viitame algsele autorile. Esiletõstetud koht märgitakse alati reklaamina, kui see on tasuline — see postitus ei ole reklaam.