Estonia mälestuspäeval kirjutavad mitmed blogid, ja registris käsitleme neid luba küsides
Igal aastal 28. septembri paiku kirjutavad mitmed Eesti blogid laevahuku Estonia mälestuseks, ning blogide registri jaoks on see teema, kus tuleb olla eriti hoolikas allikate, tsitaatide ja tundlikkusega.
Blog.ee on Eesti blogide register. Selles artiklis räägime ühest teemast: kuidas mitu blogi kirjutavad samal ajal samast sündmusest ja kuidas me sellist teemat registris käsitleme. Me ei tsiteeri pikalt kellegi postitust ega kopeeri teiste tekste. Me ei avalda selles artiklis konkreetsete isikute leinapostitusi, sest need on isiklikud ja nende jagamiseks on vaja autori luba.
Mis juhtus 28. septembril 1994
Öösel vastu 28. septembrit 1994 uppus Läänemerel reisiparvlaev Estonia, mis oli teel Tallinnast Stockholmi. Laeval oli 989 inimest. Neist 852 hukkus ja 137 jäi ellu. See on üks Euroopa rahuaja suurimaid merekatastroofe ja Eesti ajaloo raskemaid päevi.
Eesti, Rootsi ja Soome ühine rahvusvaheline uurimiskomisjon avaldas lõpparuande 1997. aastal. Selle järgi oli õnnetuse peamine põhjus vööriviisiri lukustuse purunemine tormis, mille järel vesi pääses autotekile. Aruanne ja selle järeldused on aastate jooksul tekitanud ka vaidlusi ning 2020. aastal pärast uute veealuste kaadrite avalikustamist alustati uusi uuringuid. Selles artiklis ei võta me seisukohta, millised on õnnetuse põhjused. Me lähtume ametlikest allikatest ja märgime, kus on küsimused lahtised.
Miks blogid kirjutavad mälestuspäeval
Blogid on isiklik meedium. Paljud inimesed, kelle elu Estonia hukk mõjutas, on aastate jooksul kirjutanud oma mälestusi blogidesse. Mõni kirjutab lähedasest, kes laeval oli. Mõni meenutab, kuidas ta tol hommikul uudist kuulis. Mõni on päästja, ajakirjanik või meremees, kes räägib oma kogemusest. Mõni blogi avaldab igal aastal lühikese küünlapildi ja ühe lause.
Mälestuspäeval tekib blogides nähtus, mida võib nimetada ühiseks teemaks: mitu autorit kirjutab samal ajal samast sündmusest, kuid igaüks oma vaatenurgast. See on oluline osa Eesti blogosfäärist, sest just siin säilivad isiklikud mälestused, mida ajalooraamatud ei talleta.
Kuidas me sellist teemat registris käsitleme
Kui kirjutame blog.ee lehel teemast, millest mitu blogi korraga kirjutas, järgime tavaliselt sama korda: valime mõned postitused, lisame lühikese katkendi ja lingi algsele autorile. Estonia teema puhul oleme eriti ettevaatlikud.
Luba enne tsiteerimist
Leinapostitused on isiklikud. Isegi kui blogi on avalik, ei tähenda see, et autor soovib, et tema leinast räägitaks teises kohas. Enne kui tsiteerime kellegi Estonia mälestust, küsime autorilt luba. Kui luba ei ole, jätame postituse välja või lisame ainult lingi ilma katkendita.
Fotod
Paljud blogid avaldavad mälestuspäeval fotosid hukkunud lähedastest või mälestusmärkidest. Me ei kopeeri teiste blogide fotosid. Kui foto on oluline, viitame algsele postitusele.
Faktid ja oletused
Estonia hukuga seotud teemadel liigub internetis palju oletusi. Mõni blogi kirjutab vandenõuteooriatest, mõni kritiseerib ametlikku uurimist. Blogide register ei ole koht, kus neid vaidlusi lahendada. Kui viitame postitusele, mis esitab väiteid õnnetuse põhjuste kohta, märgime selgelt, et tegemist on autori arvamusega, ja lisame viite ametlikule allikale. Me ei levita sensatsioonilisi pealkirju.
Mida lugeja võiks mälestuspäeval blogidest otsida
Kui soovid 28. septembril lugeda, kuidas inimesed Estoniat mäletavad, võid otsida:
- isiklikke mälestusi, mis on kirjutatud omaenda kogemusest;
- postitusi, mis viitavad usaldusväärsetele allikatele, näiteks rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandele või Ohutusjuurdluse Keskuse uuringutele;
- postitusi mälestusmärkide ja -ürituste kohta, näiteks Tallinnas "Katkenud liini" juures või Hiiumaal Tahkunas;
- vanu postitusi, mis on kirjutatud 10 või 20 aastat tagasi ja näitavad, kuidas mälestamine on aja jooksul muutunud.
Ametlikku infot uute uuringute kohta avaldab Ohutusjuurdluse Keskus oma lehel ojk.ee.
Vanad postitused ja kadunud blogid
Eesti blogosfäär on aktiivne olnud alates 2000. aastate algusest. Paljud postitused, mis kirjutati Estonia mälestuseks 10. või 15. aastapäeval, asuvad blogides, mida enam ei uuendata. Mõni blogi on kadunud täielikult. Mõni on alles, kuid vanad kommentaarid on kustunud.
See on üks põhjus, miks blogide register on oluline. Kui vana blogi on veel alles, aitame lugejal selle juurde jõuda. Kui blogi on kadunud, märgime, et see on kadunud, ja kui võimalik, viitame veebiarhiivi koopiale. Mälestuspostitused on kultuuripärand ja nende säilimine on oluline.
Kui pead ise blogi ja kirjutasid aastaid tagasi Estonia mälestuseks, võid kaaluda selle postituse uuesti üle vaatamist. Kas lingid töötavad? Kas fotod on alles? Kas postitus on mobiilis loetav? Blogi tehnilise lahenduse valikust kirjutasime varem artiklis blogi oma mootori ja valmisteenuse võrdlemisest, kus räägime ka arhiivi säilimisest.
Kuidas ise mälestuspostitust kirjutada
Kui soovid ise oma blogis Estoniat mälestada, on mõned põhimõtted, mis aitavad postitusel olla austav ja kestev. Kirjuta oma kogemusest, mitte teiste eest. Kui räägid kellestki teisest, näiteks hukkunud lähedase sõbrast või tuttavast, küsi enne tema perelt, kas nad on nõus. Kui mainid fakte, lisa allikas. Kui sul on küsimusi õnnetuse põhjuste kohta, sõnasta need küsimustena, mitte kindlate väidetena.
Ka lühike postitus võib olla väga väärtuslik. Mõni rida sellest, kus sa olid 28. septembri hommikul 1994 ja kuidas uudis sinuni jõudis, on tulevastele lugejatele aknaks sellesse aega. Lisa postitusele kuupäev ja silt, et seda oleks hiljem lihtne leida. Kui kasutad fotot, olgu see sinu enda tehtud või selge loaga.
Ühine teema kui blogosfääri peegel
Kui mitu blogi kirjutab samal päeval samast teemast, näitab see midagi ühiskonna kohta. Estonia mälestuspäev on Eestis üks neist päevadest, kus isiklik ja ühine mälu kohtuvad. Blogid annavad sellele mälule hääle, mis on teistsugune kui ametlikes kõnedes ja uudistes.
Lugejana võid märgata, et aastate jooksul muutub ka mälestamise toon. Esimestel aastatel olid postitused sageli täis valu ja küsimusi. Hiljem on lisandunud mõtisklusi, mälestusi ja ka uusi küsimusi seoses uute uuringutega. Kõik need hääled on osa sellest, kuidas Eesti oma ajalugu mäletab. Blogide register püüab need hääled hoida leitavana, ilma et ükski neist kaoks teiste hulka või muutuks kellegi teise looks.
Kui mälestuspäev on sinu jaoks raske
Kui Estonia hukk on sinu jaoks isiklik kaotus ja aastapäev on raske, ei pea sa sellega üksi olema. Sellest, kuhu pöörduda, kui lein muutub liiga raskeks, on kirjutatud aitab.ee juhendis vaimse tervise kriisi kohta mälestuspäeval. Hädaolukorras helista 112.
Kokkuvõte
28. septembril kirjutavad mitmed Eesti blogid Estonia mälestuseks. Blogide registris käsitleme seda teemat hoolikalt: küsime autoritelt luba enne tsiteerimist, ei kopeeri fotosid, lähtume ametlikest faktidest ja märgime selgelt, kus on tegemist autori arvamusega. Isiklikud mälestused blogides on osa Eesti kultuuripärandist ja nende säilimine on oluline ka tulevikus.
Me ei avalda siin konkreetsete blogide nimesid, sest leinapostituste jagamiseks on vaja autori nõusolekut. Kui oled autor ja soovid, et sinu mälestuspostitus oleks registris leitav, võid sellest meile teada anda.