Blogi pealkirjade stiil: üks kullerpäev Pärnamäelt Viimsini viies erinevas pealkirjas
Blogi pealkirjade stiil otsustab sageli, kas postitus avatakse, ja sama päeva saab pealkirjastada väga erinevalt, nagu näitab üks kullerpäev.
Lähtematerjal: üks laupäev
Kasutan näitena päris päeva. Laupäeval, 31. oktoobril, tegi Blog.ee taga olev Veigo terve päeva Omniva Rahvakullerit. Ta liikus Pärnamäe ja Viimsi vahel, külastas vahepeal mitut põnevat söögikohta ja ütles õhtul lühidalt: "täitsa põnev elu oli". Päev andis võimaluse inimestega kohtuda ja maailma teise nurga alt vaadata.
See on hea materjal, sest selles on kõike: töö, toit, inimesed ja üks isiklik tõdemus. Eesti blogides näeb samasugust päeva kirjeldatuna kümnel moel. Vaatame, millised pealkirjastiilid sealt välja tulevad.
Stiil 1: päevikupealkiri
"Laupäev, 31. oktoober"
Vanemates Eesti päevikublogides on see väga levinud. Kuupäev ütleb, et tegu on päevikuga, ja püsilugeja teab, mida oodata. Uus lugeja ei tea aga midagi. Otsingus see pealkiri praktiliselt ei leia kedagi.
Stiil 2: tegevuspealkiri
"Päev Rahvakullerina"
Lühike, konkreetne, ütleb tegevuse ära. Selline pealkiri sobib hästi blogile, mis kirjeldab kogemusi. Puudu on koht ja tunne, aga lugeja saab aru, millest jutt.
Stiil 3: kohapealkiri
"Pärnamäelt Viimsini: pakid ja söögikohad"
Kohanimi aitab nii otsingus kui ka kohalikul lugejal. Inimene, kes elab Viimsis, peatub sellise pealkirja juures tõenäolisemalt. Eesti reisi- ja kohalikes blogides on see stiil tugev.
Stiil 4: tundepealkiri
"Täitsa põnev elu"
Autori enda lause pealkirjana on aus ja isiklik. See töötab hästi siis, kui lugejal on autoriga juba suhe. Võõrale lugejale on see mõistatus. Mõnikord on mõistatus hea, aga see on risk.
Stiil 5: tähelepanekupealkiri
"Mida ma nägin, kui vaatasin linna kulleri nurga alt"
See on pikem ja lubab lugejale midagi: uut vaatenurka. Hea pealkiri lubab ainult seda, mida tekst ka annab. Kui postituses on tõesti tähelepanekuid, töötab see hästi. Kui ei ole, siis pettub lugeja.
Mida Eesti blogides sageli näeb
Blog.ee registrit sirvides on näha, et paljud autorid kasutavad segu. Esimene osa on koht või tegevus, teine osa on tunne või järeldus, vahel koolon:
"Viimsi söögikohad: kolm peatust ühe kullerpäeva sees"
Selline pealkiri on kergesti loetav, hästi otsitav ja jätab ruumi isikupärale. Koolon ei ole kohustuslik, aga see aitab pika mõtte kaheks jagada.
Mida vältida
- Märksõnade kuhjamist: "Kuller Viimsi Pärnamäe söök restoran Tallinn".
- Lubadust, mida tekst ei täida.
- Liiga üldist pealkirja: "Mõtteid".
Pealkiri ja meta-kirjeldus
Pealkiri ei tööta üksi. Otsingus näeb lugeja ka esimest lauset. Kui pealkiri on tundepealkiri, võiks esimene lause öelda ära faktid: kus, mida, millal. Nii saab autor endale lubada isikupärasemat pealkirja.
Väike harjutus autorile
Võta oma viimane postitus ja kirjuta sellele viis pealkirja, igaüks ülaltoodud stiilis. Vali see, mida ise kõige meelsamini avaksid. Sageli on see kohapealkiri koos väikese tundega.
Pealkiri teistelt saitidelt: kuidas sama päeva näeb eri toon
Veigo kirjutab sama päeva põhjal korraga mitmele saidile. See annab haruldase võimaluse vaadata, kuidas pealkirjastiil muutub, kui muutub lugeja. Võtame mõned varasemad näited samast võrgustikust.
Pardike.ee lugu ühe päeva märge: Põlva, kõrvalistuja koht ja kast patareisid on klassikaline päevikupealkiri, aga detailidega. Kuupäeva asemel on kolm konkreetset asja. See on päevikustiili parem versioon: lugeja ei tea veel, mis juhtus, aga tal on kolm konksu.
Pildimees.ee pealkiri peegeldus aknas: kuidas pildistada kõrvalistuja kohalt läbi auto akna on probleemi ja lahenduse pealkiri. Esimene osa nimetab probleemi, teine lubab lahenduse. Õpetlikes blogides on see üks töökindlamaid stiile.
Nomera.ee pealkiri päevane retk linnast välja: Tartust Põlvasse, kaasavõetud toit ja jalutus järve ääres on kutsepealkiri. See ütleb ära tegevuse ja koha, nagu kuulutus. Lugeja saab kohe aru, kas see on tema jaoks.
Kolm saiti, kolm stiili, sama autor. See näitab, et pealkirja stiil ei ole autori isikuomadus. See on otsus, mis sõltub sellest, kellele kirjutad.
Pealkirja pikkus
Eesti blogides varieerub pealkirja pikkus väga palju. Mõni autor kirjutab kahesõnalisi pealkirju, teine terveid lauseid. Kumbki ei ole vale, aga mõlemal on oma hind.
Lühike pealkiri
Plussid: meeldejääv, sobib hästi sotsiaalmeediasse, jätab ruumi uudishimule.
Miinused: otsingus leiab harva, võõras lugeja ei saa aru.
Pikk pealkiri
Plussid: ütleb kõik ära, hea otsingus, aus.
Miinused: võib otsingutulemustes ära lõigata, raskem meelde jätta.
Hea kompromiss on 50–70 tähemärki. Sellesse mahub koht, tegevus ja üks isikupärane sõna. Näiteks: "Päev Rahvakullerina: pakid, Viimsi ja üks hea supp."
Pealkiri, mis lubab rohkem kui tekst
Blogide maailmas on levinud kiusatus kirjutada pealkiri, mis lubab rohkem kui postitus annab. "Kõik, mida pead teadma kulleritööst" on selline pealkiri, kui postitus kirjeldab ühte päeva. Lugeja tunneb end petetuna ja järgmine kord ei ava.
Kui päev oli tõesti üks päev, ütle seda. "Üks päev" on aus ja paradoksaalselt ka huvitavam. Inimesed tahavad lugeda päris kogemust, mitte kõikehõlmavat juhendit.
Kahe keele pealkirjad
Mõni Eesti blogija kirjutab pealkirja nii eesti kui inglise keeles. Pärnamäe ja Viimsi kullerpäeval kohtus Veigo inimestega, kes rääkisid eri keeli. Kahekeelne pealkiri on viis jõuda mõlema lugejani, aga see muudab pealkirja pikaks. Sageli on parem valida üks keel ja lisada teise keele kokkuvõte postituse algusesse.
Kuidas Blog.ee pealkirju registris kuvab
Blog.ee registris näidatakse algset pealkirja muutmata kujul ja viidatakse algse autori juurde. Me ei kirjuta autorite pealkirju ümber. Kui pealkiri on segane, lisame vahel lühikese kirjelduse, aga pealkiri jääb autori omaks. Põhimõtet oleme varem selgitanud loos lühike katkend ja link algse autori juurde.
Kullerpäev pealkirja proovikivina
Rahvakulleri päev on hea harjutusmaterjal just seetõttu, et sellel ei ole ühte ilmset nurka. Kas see on lugu tööst, toidust, inimestest või linnast? Iga pealkiri valib ühe nurga ja jätab teised varju. Hea autor teab, et ta valib, ja valib teadlikult.
Veel näiteid samast võrgustikust
Pealkirjastiili on hea võrrelda ka hooajaliste lugude puhul. Vanlife.ee pealkiri talv kaubikus: päevik esimesest külmast nädalast kasutab koolonit klassikaliselt: esimene pool on teema, teine pool vorm. Lugeja teab kohe, et ees ootab päevik, mitte juhend.
Aitab.ee pealkiri elektriarve jäi maksmata Tallinnas: üks järgmine samm on aga teistsugune. See algab olukorrast, mis lugejal võib parasjagu olla. Selline pealkiri ei ürita olla vaimukas. See ütleb inimesele: siin on sinu probleem ja siin on üks samm. Abi- ja infoblogides on see kõige ausam stiil.
Maagia.net pealkiri hüüdnimed ja kuidas need tekkisid näitab arhiiviblogi stiili. See tekitab uudishimu ja lubab lugu, mitte nõuannet.
Kui paned need pealkirjad kõrvuti Rahvakulleri päeva viie variandiga, näed mustrit. Hea pealkiri teeb kolme asja: nimetab teema, annab vihje vormile ja jätab ruumi autori häälele. Kõike kolme ei pea alati olema, aga vähemalt kaks võiksid.
Harjutus lugejale
Võta oma viimase nädala kolm postitust. Kirjuta igale uus pealkiri, mis algab kohanimest. Vaata, kas mõni neist on parem kui algne.
Kokkuvõte
Üks päev Rahvakullerina mahub viide väga erinevasse pealkirja. Ükski pole vale. Küsimus on selles, kellele kirjutad: püsilugejale, otsingule või iseendale. Hea pealkiri teab, kellele ta räägib, ja lubab ainult seda, mida tekst ka päriselt annab.
Kui sinu blogis on hea näide pealkirjastiilist, mida tasub teistele näidata, anna teada. Blog.ee viitab alati algsele autorile.