Blogi kujundus peaks aitama mõtet lugeda, mitte seda varjama
Blogi loetavust toetav kujundus aitab eristada pealkirju, põhiteksti, tsitaate ja linke nii, et lugeja ei pea enne mõtte leidmist lehe kasutamist õppima.
Hea kujundus laseb sisul alata
Blogi välimus võib olla väga isiklik: värvid, pildid ja kirjatüüp aitavad luua häält juba enne esimest lauset. Loetavus ei tähenda selle isikupära kustutamist. Küsimus on, kas lugeja saab teksti jälgida ilma pideva visuaalse takistuseta. See artikkel on üldine kujunduse hindamise juhend, mitte ühegi päris blogi ligipääsetavusaudit. Siin ei väideta, et kindel värv või kirjatüüp sobib kõigile, ega esitata mõõtmata tulemusi kasutajakatsena. Eesmärk on vaadata kujundust teksti teeniva tööriistana: millised erinevused peavad olema nähtavad ning millised dekoratiivsed otsused võivad lugemise teelt eest ära astuda.
Alusta tegelikust postitusest
Tühja teema näidisvaade võib olla kaunis, kuid sinu kirjutatud pikk tekst, vahepealkirjad ja pildiallkirjad näitavad kujunduse käitumist paremini. Võta üks päris postitus ning vaata seda lugeja pilguga. Kas pealkiri erineb sissejuhatusest? Kas lõigud on eristatavad? Kas pikk rida nõuab pilgu pingutamist? Ära otsusta ainult esiekraani põhjal, sest probleem võib ilmneda poole loo peal pika tsitaadi või laia pildi juures. Kujundust saab kontrollida ka ilma kogu lehte ümber tegemata. Kõigepealt leia üks takistus, mis segab praeguse teksti mõistmist. Üks põhjendatud parandus on kasulikum kui terve näidisteema vahetamine ainult uudsuse pärast.
Pealkirjade hierarhia peab vastama mõttele
Suurem kiri ei ole ainus viis näidata, et tekstil on osad. Pealkirjade järjestus peaks kirjeldama sisu ülesehitust, mitte olema juhuslik valik fondisuuruste menüüst. Kui iga rida on visuaalselt sama tugev, peab lugeja ise otsustama, mis kuulub mille alla. Kui kogu artikkel on üks tume plokk, ei näe ta aga üldse peatuskohti. Vali vahepealkirjad selle järgi, milline küsimus järgmises osas lahendatakse. Kujundus peaks seda järjekorda toetama. Ära tee tavalisest rõhutatud lausest näiliselt uut osa, kui mõte jätkub samas lõigus. Sama visuaalne võte peaks võimalusel tähendama sama rolli ka järgmises postituses.
Lõigu kuju mõjutab jälgimist
Väga pikk lõik võib varjata mitut erinevat mõtet. Liiga paljud ühelauselised lõigud võivad omakorda muuta rahuliku arutluse katkendlikuks. Loetav kujundus ei paranda üksi teksti struktuuri, kuid teeb selle nähtavaks. Vaata, kas lõiguvahed aitavad lugejal puhata ja järge hoida. Ära kasuta tühje ridu lihtsalt kõrguse tekitamiseks või pildi õigesse kohta lükkamiseks. Selline lahendus võib teisel ekraanil hoopis teistsugune välja näha. Pigem olgu lõik seotud ühe mõtteüksusega ning vahe selle järel ühtlane. Lugeja ei pea mõistma kujunduse tehnilist lahendust, kuid ta tajub, kas tekstil on rütm ja kas järgmise rea algust on kerge leida.
Kontrasti vaata päris lugemise olukorras
Õrn hall tekst heledal taustal võib näidispildil elegantne paista, kuid igapäevases lugemises vajada rohkem pingutust. Samamoodi võib mustriline taust tõmmata tähelepanu ära sealt, kus peaks olema sõna. Siin ei esitata kontrollimata kontrastimõõtu ega väideta nõuetele vastavust. Küsimus on esmases vaatamises: kas teksti on võimalik lugeda ilma pilti suurendamata või ekraani nurka muutmata? Kui vajad ligipääsetavuse kindlat hindamist, kasuta sobivaid standardeid ja pädevat kontrolli. Üldine esteetiline meeldimine ei ole sama mis mõõdetud sobivus. Ka autori enda harjumus võib takistuse nähtamatuks teha, sest tema teab juba, mida ta kirjutas.
Link peab olema teksti seest leitav
Linki ei tohiks eristada ainult vihje järgi, millest autor ise aru saab. Lugeja peaks nägema, et sõna viib edasi, ning lingi tekst peaks ütlema, kuhu. „Siin” võib olla arusaadav lähimas lauses, kuid eraldi lugedes jätab eesmärgi hägusaks. Täpsem on nimetada seotud postitus või selle teema. Kui link näeb välja nagu põhitekst, ei pruugi lugeja teada, et tegu on järgmise sammuga. Kui aga iga teine sõna on rõhutatud, kaob eristus samuti. Kujunduse töö on teha tähendus nähtavaks, mitte lisada lihtsalt värvi. Lingi tegelik toimimine sõltub avaldamissüsteemist, seega tuleb kontrollida ka seda, et ta ei oleks ainult lingi moodi tekst.
Tsitaat vajab oma piiri
Teise autori sõnad peaksid olema sinu kommentaarist eristatavad. Jutumärgid, tsitaadiplokk ja selge allikaviide aitavad, kui neid kasutatakse järjekindlalt. Ära jäta kogu eristust üksnes teistsuguse värvi kanda. Pikk kujunduslik tsitaat võib olla silmapaistev, kuid see ei anna põhjust võtta teiselt autorilt rohkem teksti kui sisuliselt vajalik. Blog.ee lähtub lühikesest katkendist ja lingist algse postituse juurde. Kujundus ei muuda kopeerimise ulatust iseenesest põhjendatuks. Ka väljatõstetud lause peab jääma konteksti ning autorsus peab olema nähtav seal, kus lugeja seda näeb, mitte ainult artikli lõpus üldises allikaloendis.
Pilt ja selgitus peaksid kokku jääma
Foto võib aidata teemat mõista, kuid liiga suur dekoratiivne plokk võib lugemise katkestada ilma uut infot andmata. Vaata, kas pildiallkiri on pildi juures ja kas lugeja saab aru, miks foto loos on. Pildimees.ee varasem artikkel läbi autoakna pildistamisest on sama projektivõrgustiku seotud lugemisviide: tehnilise fotojutu puhul kannab selgitus sageli suure osa tähendusest. See ei ole siin kujunduse kvaliteedi tõend, vaid näide vajadusest hoida tekst ja kujutis arusaadavas suhtes. Kui lugeja peab pildi rolli ise arvama, ei aita ainult suurem resolutsioon või efektsem raam.
Kõrvalelemendid ei peaks võistlema iga lõiguga
Menüü, arhiiv ja muu seotud info võivad olla kasulikud, kuid nende esitus ei pea tegema põhitekstist lehe vaiksemat osa. Vaata, kas miski liigub, hüppab või kutsub korduvalt eemale ajal, mil inimene püüab lugeda. Kui lehel on reklaam, peab see olema selgelt märgitud ning eristatud toimetuslikust tekstist. Ära kujunda reklaami nii, et lugeja peab selle olemuse alles avamise järel ära arvama. Samuti ära paiguta olulist autoriinfot kohta, milleks peetakse reklaamiala. Blogi isikupärased detailid võivad alles jääda, kuid neid tasub hinnata küsimusega, kas need aitavad sellel lehel viibimise eesmärki või lõhuvad seda pidevalt.
Palu kellelgi leida üks konkreetne asi
Üldine küsimus „kas meeldib?” annab sageli vastuse maitse kohta. Loetavuse uurimiseks palu lugejal leida postituse põhipunkt, allikaviide või ühe vahepealkirja alt kindel selgitus. Vaata, kus ta kõhkleb, ilma talle kohe teed ette näitamata. Üks väike katse ei anna õigust kuulutada kujundust kõigile sobivaks, kuid võib paljastada takistuse, mida ise enam ei näe. Ära kogu rohkem isiklikku infot kui vaja. Kasulik tähelepanek võib olla väga lihtne: link ei paistnud lingina või tsitaat näis autori enda lausena. Selline tagasiside annab parandamiseks konkreetse tööülesande, mitte ainult üldise hinnangu „vanamoodne” või „moodne”.
Üks järgmine samm
Vali üks olemasolev postitus ja kontrolli selle pealkirju, lõike, linke ning tsitaate ilma kujundust kohe täielikult vahetamata. Leia üks koht, kus vorm varjab tähendust, ning paranda see. Seejärel vaata sama teksti uuesti tegeliku lugeja teekonnana algusest lõpuni. Blogi loetavus ei vaja tingimata uut identiteeti, vaid selget suhet sisu ja esituse vahel. Isikupära võib jääda värvi, hääle ja detailidesse, samal ajal kui põhitekst muutub rahulikumaks. Hea kujundus ei nõua, et lugeja seda kogu aeg imetleks. Ta aitab lugejal märgata autori mõtet ning leida tee algallika, järgmise lõigu või vajaliku viite juurde.