http://www.virumaateataja.ee/?id=228422
ei no naera puruks!
suveniiri trummar keerab veel vinti peale. nimelt lasi lenin tsaaripere maha lasta sellepärast, et nii tsaarinna kui lenin olid mõlemad vabamüürlased ja lenin kartis, et kui tsaarinna ellu jääb, siis saladus paljastub.
nagu korzets ükskord kirjutas, et igaüks jäägu ikka oma liistude juurde. asi sai alguse sellest, et joodik ostis jäätise ja läks ühistransporti selle jäätisega. käed värisesid, jäätis sulas, jäätis tilkus mööda lõuga alla. ja siis tegi korzets järelduse, et igaüks jäägu oma liistude juurde. joodik joogu, bussijuht juhtigu bussi ja pioneer söögu jäätist.
nüüd ma loen suveniiri trummari poolt kirjutatud raamatut himmleri ihuarstist, kes oli luunjast pärit. ma ei ole veel esimese kolmandiku peale jõudnud aga juba olen kolm korda lugenud, et oma erakordselt kõrged moraalsed kvaliteedid omandas himmleri ihuarst tartu lähedal kasvades.
samuti on himmleri ihuarsti ja juutide päästmise koha pealt ülioluline raamatusse panna, et mannerheim kohtus kunagi tsaariarmees suveniiri trummari vanaisaga ja nad vahetasid paar lauset.
ja tegelikult oli nii, et hitler ei olnudki lõplik füürer. hitleri taga oli veel üks mees. ja nt hitleri ensetapp 30 aprillil 1945 ei olnudki enesetapp, vaid see tema taga olnud mees lasi ta maha. eva brauni lasi ka see mees maha.
I maailmasõja ajal oli üks sellise nimega relvatööstur. ta suutis viia liitlased niikaugele, et veenis prantslasi taanduma 22 km, et jätta briey ja thionville kõrgahjud ning relvatehased sakslaste kätte. nii pidavat kõigile kasulikum olema. ja need tehased jäeti sakslaste kätte kogu sõja ajaks.
ehk et need on need huvid, mille ees kõik muud huvid taanduvad.
eile sõitsin ühe võõra autoga. nissaniga. jäin seisma, tõmbasin käsipiduri peale ja keerasin süütevõtme välja. mootor töötes edasi. oli selline tunne, et ma olen unenäos. aga ei olnud. keerasin veel paar korda süütevõtit edasi-tagasi. midagi ei juhtunud. mootor töötas edasi. taipasin, et asi on käsipiduris. võtsin käsipiduri maha ja siis sain ka mootori välja suretatud.
aga öösel, kui ma päris und nägin, siis nägin, et käisin kusagil poes ja enne väljumist võtsin ühe viinapudeli kaasa. siis seisin poeukse ees tänaval, vaatasin viinapudelit ja taipasin, et olen selle varastanud ning et tegelikult mul seda vaja ei ole. viisin pudeli poodi tagasi. see unenägu oli ilmselt ajendatud liviko kartellikokkuleppekahtlusest.
mu naine käis raamatukogus. pidi ka mulle raamatu tooma. aga ei toonud. sest ühiskonnateaduste riiulivahes ameles raamatukogutöötaja ühe mehega. ta ei hakanud neid segama. see on ilmselt raamatukogus kõige rahulikum koht. see ühiskonnateaduste riiulivahe.
eestis tegutseb vast kokku neli meesharrastusiluuisutajat. kolm tükki tallinnas ja üks tartus. ja kui ollakse nii haruldane liik, siis tuleneb sellest ka teistmoodi käitumine.
panin imeks oma käitumist kui kohtusin ükspäev ühe taolisega. juba halli teisest servast lehvitasin talle. ja tema mulle. ja siis tulime teineteise juurde, et kätt suruda ja vahetada viimast meesiluuisutamise infot.
ja võistluste ajal. kui naised oma garderoobis sisisevad ja põrnitsevad konkurente altkulmu, siis mehed joovad konjakit oma garderoobis.
ma nägin täna öösel und. olin tartu ülikooli raamatukogus. ja seal oli nii, et lugemissaal oli ühtlasi ka sauna leiliruum. ehk et võtsid raamatu ja läksid leiliruumi lugema.
vat see vene meesiluuisutaja lutai. kes nüüd usas purjus peaga auto ärandas ja vangi pandi.
tema vanaisa ivan vassiljevitsh lutai oli II ilmasõja ajal komissar. ja neli päeva pärast sõja algust juhtus selline lugu. kell kuus õhtul 26. juunil 1941 oli radehhov-brodõ-burski kolmnurgas, täpsemalt toporuvis nende vastu õhurünnak. pommitamine kestis 50 minutit. surma sai korpuse komandör kindralmajor ignati ivanovitsh karpezo. kui rünnak läbi sai, maeti kindralmajor kohe samal õhtul sinnasamma maha. ja siis jõudis kohale komissar ivan vassiljevitsh lutai. kuulis ettekannet kindralmajori hukkumisest ja käskis värske haua lahti kaevata. mõnede tunnistajate sõnul käitus ta nagu plika, hüsteeritses ja nuuksus. aga see ei pruukinud nii olla. igatahes kaevati haud lahti. ja selgus, et kindralmajor karpezo ei olnud surnud vaid oli teadvuseta, raskelt põrutada saanud. kindralmajor turgutati elule ja ta elas 89 eluaastani (suri aastal 1987).
ja sel ajal oli väike iluuisutaja andrei lutai juba 1-aastane.