I maailmasõja ajal oli üks sellise nimega relvatööstur. ta suutis viia liitlased niikaugele, et veenis prantslasi taanduma 22 km, et jätta briey ja thionville kõrgahjud ning relvatehased sakslaste kätte. nii pidavat kõigile kasulikum olema. ja need tehased jäeti sakslaste kätte kogu sõja ajaks.
ehk et need on need huvid, mille ees kõik muud huvid taanduvad.
eile sõitsin ühe võõra autoga. nissaniga. jäin seisma, tõmbasin käsipiduri peale ja keerasin süütevõtme välja. mootor töötes edasi. oli selline tunne, et ma olen unenäos. aga ei olnud. keerasin veel paar korda süütevõtit edasi-tagasi. midagi ei juhtunud. mootor töötas edasi. taipasin, et asi on käsipiduris. võtsin käsipiduri maha ja siis sain ka mootori välja suretatud.
aga öösel, kui ma päris und nägin, siis nägin, et käisin kusagil poes ja enne väljumist võtsin ühe viinapudeli kaasa. siis seisin poeukse ees tänaval, vaatasin viinapudelit ja taipasin, et olen selle varastanud ning et tegelikult mul seda vaja ei ole. viisin pudeli poodi tagasi. see unenägu oli ilmselt ajendatud liviko kartellikokkuleppekahtlusest.
mu naine käis raamatukogus. pidi ka mulle raamatu tooma. aga ei toonud. sest ühiskonnateaduste riiulivahes ameles raamatukogutöötaja ühe mehega. ta ei hakanud neid segama. see on ilmselt raamatukogus kõige rahulikum koht. see ühiskonnateaduste riiulivahe.
eestis tegutseb vast kokku neli meesharrastusiluuisutajat. kolm tükki tallinnas ja üks tartus. ja kui ollakse nii haruldane liik, siis tuleneb sellest ka teistmoodi käitumine.
panin imeks oma käitumist kui kohtusin ükspäev ühe taolisega. juba halli teisest servast lehvitasin talle. ja tema mulle. ja siis tulime teineteise juurde, et kätt suruda ja vahetada viimast meesiluuisutamise infot.
ja võistluste ajal. kui naised oma garderoobis sisisevad ja põrnitsevad konkurente altkulmu, siis mehed joovad konjakit oma garderoobis.