üks soome kapitalil põhinev hüpermarketite kett annetas vanadekodule müümata kaupa. kauba hulgas oli üks koerasügamiskinnas. panin kinda kätte ja hakkasin koera sügama. koer ajas silmad punni ja heitis selili ja ajas käpad laiali. et no sügage mind nüüd igalt poolt korraga. siis vaatasin, et tegelikult on selle peal kirjas, et see on hobusesügamisekinnas. see seletab seda, miks koeral silmad punni läks. nüüd tuleb ära proovida, kui punni vanadekodu elanikel silmad lähevad. sest hobuseid pole kusagilt võtta.
tuntud tivoliärimees tõi tsirkuse pärnusse. ja parkis oma veoka teele risti. ja veokal ei olnud muide kaks aastat ülevaatust tehtud. ja kui keegi lohistas veoka teelt ära, siis läks lahti üks kaeblemine. et kes tõmbas ja miks mulle trahvi tehti ja kuidas mu veokal kumm tühjaks läks jne. ja kui kohalik ajaleht ärimehelt küsis, et mis siis juhtus, siis vastas mees: “teie siin pärnus tunnete kõik üksteist, minu jaoks on aga eesti tervik”.
käisin lapsega spaas. spaa oli täis pensionäre. pensionärid käitusid seal nagu ulakad lapsed. kui oli vesivõimlemise tund, siis üks meespenskar hiilis instruktori taha ja tegi liigutuse nagu ta lükkaks instruktori vette. nalja kui palju. siis taipasin. just penskarid päästavad majanduse. nemad prassivad täiega hoolimata masust. sest tarbimisaktiivsust neil ju suurt kuhugi edasi lükata ei ole.