mis on ühe noore intelligendi unistus? ühe sellise literaadi või lavastaja või kriitiku unistus? see on loomulikult pääseda aktuaalses kaameras enda või kellegi teise värsket tööd lahti mõtestama. see tunne on nii hea, et vaevu suudetakse erutusvärinat tagasi hoida. räägitakse sellest, kuidas see uus lavastus või raamat või näitus avab meie ühiskonna probleeme uuel moel. kuidas see asi käsitleb vägivalda meie ühiskonnas ja meie sees. kuidas teos on mitmekihiline ja igaüks leiab midagi endale. kuidas see teos kõneleb meie jaoks nii vajalikest asjadest just meie keeles. kuidas inimsuhteid on esitletud peenel ja tundlikul moel. kuidas teoses peitub tubli ports irooniat ja enesekriitikat. kuidas teose valmimine oli tohutu loominguline kogemus.
vanad intelligendid räägivad ka muidugi aktuaalse kaamera kultuuriminutitel sellist juttu. aga neil on suhteliselt tülpinud nägu ees. sest eks ole seda juttu juba varem aetud ka. aga no mis muud juttu sa ikka ajad.
üleriigilise ettevõtlusnädala raames sattusin ka mina hoogu ja asutasin ettevõtte. oü illos vissraud. kõik on lahe. on juba veeb tehtud ja äriplaan ja turundusplaan ja mis kõik veel. aga kaupa veel ei ole. ja praegu mööda tänavat kõndides tabasin end sellelt, et kõige rohkem ajab mind elevile ikka turundus. ma ikka juba nii mõnuga mõtlen sellele, kuidas ma hakkan oma logodega mütse ja särke kandma. ilmselt jope peaks ka tegema. selle järgi saab siis mind ära tunda.