naine tõi mulle raamatukogust anatoli tshernajevi 1991 aasta nsv liidu presidendi abi päeviku. keegi on seda raamatut enne mind lugenud. ning alla jooninud omast arust olulisemaid kohti.
no mis järelduse me selle lugeja kohta teeme, kui ta on alla jooninud selliseid lauseid:
“aga ka venelastel on vaja kanda oma koormat väärikalt, teisi mõistes ja austades.”
või
“tarvis on rahva kõrget kultuuri – mitte ideoloogiat, vaid just nimelt kultuuri”
?
meie kohal elab üks vanapaar. mees meenutab seda ussisõnade tegelast, kes järjest aeglasemini liikus ja üha enam mätast meenutas. naine on lihtsalt siuke käbe vanamutt. ja koer on neil selline tuumasõja üle elanud koer. selline allapõlve hall krants. koera nimi on roki.
täna hommikul käis roki perenaine koos rokiga prügi välja viimas. mina jõudsin hoovi parasjagu ja ta kutsus mind appi. oli prügimajja prügi viimas ja tema võti jäi lukuauku kinni. ei saanud teda enam kätte. aitasin tal võtme sealt välja. küll ta tänas mind. et mõtle kui tore, et ta võtme sealt kätte sai, et tal ju vanamees haiglas, et muidu poleks korterisse enam sisse saanud.
nägin unes, et mu lapsepõlvesõber m.s. oli võtnud minu honda civicu ja käinud sellega sõitmas (tegelikult mul muidugi sellist autot ei ole). no ja kui mina sellest teada sain, siis olin ülivihane. tahtsin talle tappa anda. karjusin ta peale. nägin, et ta oli kohmetunud ja tundis end süüdi. mu isa tuli ka teda kaitsma, ütles et ka tema on mu autoga sõitmas käinud. ja miks siis ei või autot võtta, kui keegi temaga parasjagu ei sõida? m.s. ütles, et just just, et mis ka kidetsen. ta ju sõitis sellega vaid 47 kilomeetrit!
no ja ma siis mõtlesin, et tõesti, ilge asi. ainult 47 kilomeetrit ju.