eile jalgpallis mingi jorss ütles mulle tere. ütlesin tere vastu.
pärast läksin ta juurde ja küsisin, et kust me tunneme teineteist?
ta küsis vastu, et sa oled ju vanaveski?
ma ei ole vanaveski.
aga huvitav, kas vanaveski on lahe mees?
nii armas on käia penskaritega jäätmeteemadel kohtumas.
“no vaadake ma ju sorteeriksin küll aga mul ei ole ruumi konteinerite jaoks. kõik kohad on autosid täis!”
“no mis ma tegema pean, ma ostsin endale 0.24 kuubise konteineri, et ei peaks renti maksma aga mul ei saa see konteiner kunagi täis”
kolmas pensionär kisub kotist tühja piimapaki välja ja sajatab, et tema seda pesema ei hakka! seejärel võtab kotist kaamera ja hakkab tähtsa näoga koosolekut filmima.
neljas hädaldab, et miks linnavalitsus aiajäätmete kogumisringe jaanuaris ei korralda. et tema niidab muru ja kusagile pole niidetud muru panna!
viies ei saa kuidagi sellest üle, et jäätmejaama viiv tee on auklik.
nii ma vaatan neid ja mõtlen, et küll nad on nummid. et kes nad huvitav eelmises elus olid.
helistas üks mees väikelinnast. et tema ajab seda jäätmeasja ja vaja oleks konteinereid. no ma siis talle lubasin. ütlesin, et kaks tükki on kohe sealt lähedalt võtta. et mingu järgi. siis ta küsis, et kas rohkem ei saaks. no saab ikka, et ma tulen neljapäeval sinnakanti ja võin tuua. siis ta küsis, et kas kahte ei saaks. no saab ikka, et mul autosse mahubki kaks tükki ja siis saab kaks peale panna. siis mees küsis, et no kui korraga läheb kaks tüki autosse, siis toob järsku kokku kuus, et järgmine kord veel kaks? no… ikka saab.
eile sadas naabrinaine sisse ja tõi mingi juuretise. jeruusalemma leib, või midagi sinnapoole. et tuleb päevas korra puulusikaga segada. mingil päeval tuleb piima lisada. ja siis seitsmendal päeval ahju panna ja kui siis seda süüakse, siis pidi pereõnne jätkuma mitmeks aastaks. pärast mida tuleb uus juuretis muretseda. õnneks vist õnnestub meil see juuretis poole pealt ära sokutada. aga no tore tunne on, nagu pakuks kodutule koerala öömaja või midagi taolist.