kuulasin riigiraadiost äripäeva ajakirjaniku päevakommentaari. et riik on halb omanik. estonian airil läheb halvasti, riik on halb omanik ja isegi ei teagi, kui halvasti estonian airil läheb. riik ostis eesti raudtee tagasi ja eesti raudteel läheb nüüd halvasti. werolil läks halvasti ja õnneks müüs riik ta maha. eesti postil läheb halvasti ja ta koondab postipunkte, sest riik on halb omanik.
huvitav kas ma saaksin eetriaega, et rääkida sellest, kui halb omanik on eraomanik. haapsalu leivatehas, kreenholm, viisnurga suusavabrik, hiiumaa kalatööstus, era pank, enron, q kinnisvara, satex auto, concordia ülikool, maapank, saare kalakasvatus, wris tours, eesti buss – no kes see jõuab seda kõike kokku lugeda!
inimese keha on kujunenud evolutsiooni käigus füüsilist tööd tehes. kuni 20 sajandini ei olnud laiadel rahvamassidel võimalik teha sümbolanalüütilist tööd (nagu hayek ütleb). aga kui nüüd laiad rahvamassid teevad juba mitmendat põlvkonda järjest sümbolanalüütilist tööd, siis mida arvab sellest see keha, mis on kujunenud füüsilist tööd tehes? midagi head ta ei arva. teiste sõnadega: ellu jäävad kraavikaevajad. kontoriinimestega on kaputt.
kuidas kirjeldada seda tunnet, kui jooksed oma tavalist hommikujooksu ja sinust jookseb mööda mees sandaalides, kellel on käes kaks kilekotti. et mis sa siis teed, paned auru juurde ja jooksed tast mööda? üritad teha nägu, et seika polnud olemas? a mis siis kui homme jälle ta must mööda jookseb?
kunagi oli üks raamat. 21 astet allakäigutrepil. või midagi sinnapoole. seda pealkirja ei tõlgendanud mitte ainult mina oma lapsepõlves (vaid ka nt merje m–salu) nõukaaegse karskuspropagandana. a tegelt rääkis raamat romanovite dünastia allakäigust. ja propaganda oli ta niiehknaa.
nüüd kaaludes, et kas minna perega hurghadasse või tuneesiasse, küsin ma endalt, et mitmes samm see allakäigutrepil on? ja et mis on järgmine samm? et kas rendin autokaravani? või lähen solaariumisse? või hakkan golfi mängima? või lähen paintballi tulistama?
kujutage ette, et ema on kolli ja isa on inglise buldog. et milline siis poeg võiks olla. üks selline elab meie majas. mõnikord saan ehk ta ka pildi peale.
täna öösel murti mul autosse sisse. tuhlati kõik segi. magamiskotid, telgid jäeti alles. küll aga virutati ehituspoe kliendikaardid ära ja prillid. see loll ilmselt ei taipa, et selliseid prille pole eestis kellelgi. palju õnne, kui ta mulle tänava peal vastu tuleb.
