ajakirjas journal of social policy vol 35, oct 2006, võrdlevad peter saunders ja laura adelman vaesust uk-s ja austraalias. üks vaesuse kriteerium on second hand riideostud. austraalias teeb second hand poodides sisseoste 12% elanikke ja uk-s 6%. ja eestis? tegelt muidugi selline kriteerium absoluudina ei tööta. näitaja on ikka see, et kui suur on see protsent väiksemate tuludetsiilide inimeste seas.
noh, kui algajad teadlasehakatised räägivad midagi, viitavad teooriale ja tsiteerivad püüdlikult uuringuid, siis vanad peerud ütlevad nii: “kurval kombel tuleb tunnistada, et eesti rahvastiku- ja sündimuspoliitika esimene samm on välja vahetada statistikaameti juhtkond..”
inimesed arvavad, et kui on tarvis suure lambakarja seest ühte kinni püüda, et see on kole raske. tegelikult on asi ainult tehnikas. kõigepealt tuleb lambaid taga ajada. üks hetk lambakari pooleks ajada ja jätkata selle poole tagaajamist, kus soovitav isend on. teine pool jääb ju juhmide nägudega seisma ega sekku enam. ja niimoodi mitu korda, kuni viimaks oledki soovitud saakloomaga silmitsi. siis on veel see küsimus, et kuidas temast kinni saada. sest rajakal on kiirendus päris hea ja see jäär, keda ma pildil püüdsin oleks võind ka sarvedega mulle laupkokkupõrget pakkuda. ta paar korda püüdis kiirendada aga ma jooksin tema kõrval just piisaval kaugusel, et talle tundus lootusetu ära põigelda. kui oleks liiga lähedale läinud, siis ta oleks ootamatult jooksusuunda muutnud ja mina oleks maha jäänud. see konkreetne jäär eelistas lõpuks elektrikarjusesse joosta (üks teine heitis pikali maha ja teeskles surnut). siis tuleb jääral kõrval olla, ühe käega sarvest kinni hoida ja teise käega tagumikust. siis saab teda mõnevõrra manööverdada.
see jäär pani aedikust putku. inimene on ikka kõikvõimas. sain ta sunniku pärast mõningast jooksmist kätte.
vahepeal oli küberrünnak ja blogi kadus ära.
aga ükskord oli nii, et käisin koeraga mööda tänavat ja vene mutt käis taga ja muudkui rääkis: “oi kui ilus koer, kaunike, armsake, sõnakuulelik. kui vana ta on? teate, te ärge solvuge aga see koer on veel ilusam kui teie”.
ja üks teine kord on ka hakanud mu mälust juba kaduma. nimelt üks ajakirjanik lubas, et tema enam iialgi mind ja minu organisatsiooni ei kajasta. et nüüd ma pean ennast tõestama. ja võibolla õnnestub mul taas tema usaldus ära teenida.
ja ülejäänud vahepealsed asjad ongi mälust kadunud.