minu maja vastas on ehitatud miski uus lahe korterelamu, kus üks korter on selline, millel ei ole ükski aken avatav. teistel korteritel on mõned aknad ikka avatavad. rõduuksed avanevad vist siiski kõigil korteritel.
täna pakutakse meie harjumaa parimas töölissööklas kapsapulle.
ja ega tegelikult bart ei ole ka halb karakter. vastupidi – ta kehastab kõike seda, mis iseloomustab 18 sajandi teise poole ameerikat. mäss, sõnakuulmatus ja kurikavalus.
aga maggie roll on inkarneerida sündimuskordajat, mis on usas 2,3. ehk et tema on siis see 0,3.
aga seda lugu ma pole näinud, kus nad makse maksavad. ned flanders kirjutab oma maksudeklaratsiooni ja tahab juba kassaaparaadi tindi panna ettevõtluskuludesse, kuid siis mõtleb:”oh, but then i do enjoy the smell of the stuff, dont i?better not risk it”. ja kui nedi poeg küsib, et miks makse makstakse, vastab ned:”why? everything! policemen, trees, sunshine, and lets not forget the folks who just dont feel like workin. god bless them!”
homer aga maksab makse teistmoodi:”okay, marge, if anyone asks, you require twenty-four-hour nursing care, lisa is a clergyman, maggie is seven people, and bart was wounded in vietnam”
ja tuleb välja, et simpsoneid animeeritakse koreas ja et simpsonid tõid foxi kanali neljandaks üleriigiliseks kanaliks.
loen raamatut “gilligan unbound. pop culture in the age of globalization.” autor käsitleb raamatu neljas osas gilligan’s islandit, start trekki, simpsoneid ja x-filesi. kõige popim on muidugi simpsonite peatükk.
autor ütleb, et simpsonid juhatasid sisse usa meelelahutuses tagasitee kahevanemalise perekonna juurde, ainult et nüüd mitte enam ideaalperekonnana, vaid kõverpeeglis. simpsonitele järgnesid prk bundyd, home improvement jt.
aga et tegelikult pole simpsonid nii negatiivsed ühti. homer nt seab oma perekonna enamasti kõige ette “it is my family, right or wrong”. marge ja lisa on aga üliprogressiivsed, sest nad paljastavad alatihti valitsuse korruptiivsust, on keskkonnateadlikud ja sooteadlikud (nt kui marge ja homer 1974 aastal tutvuvad, siis nad saavad tuttavaks peale tunde jäädes – homer oli suitsu teinud aga marge oli avalikult oma rinnahoidjat põletanud).
eksole, kuigi simpsonid on vasakpoolne show, on simpsonid siiski kirikuskäiv perekond. ning simpsonid koguni hoiavad läbipõlenud reverend lovejoyl kätt (lovejoy ütles ned flandersile: “kas sa pole mõelnud ühinemisele mõne teise suurema usuvooluga?”)
vaid võim on teadmine.
kellel on võim, dikteerib läbi fondide või riigieelarve teadlaskonnale, milliseid teadmisi me vajame.
kellel on võim, valib teadlaskonnast välja need neutraalsed, kes produtseerivad korrektseid teadmisi.
võimuomanik legitimiseerib oma otsuseid teadusliku teadmisega, mis on ju tegelikutl konstrueeritud – iga uurija loob enda uuritava objekti selles materjalist, mida talle tema kultuur, väärtusmaailm ja keel pakuvad.
võimuomanik tühistab eelnevad teadmised. sest nimelt teadmised ei kumuleeru, vaid uus teadmine kummutab eelmise.
kõige turvalisem on olukord, kus võimuomanik ise ei teadvusta, et tema teadmised on kallutatud. diskussioon ja alternatiivid on välistatud, sest tartu ülikooli professor ütles nii. siin pole enam midagi vaidlustada.
kuan ühiskond on inertne, siis ei saa võimuomanik tulla välja radikaalselt uute ideedega. juhul kui ta tuleb, siis pannakse ta naeruks või mõistmatuses sumbub tema jutt. ma räägin, teate küll, kellest.
blond noor kaunis naine sõidab punase sportautoga mööda maanteed. mingid kutid tõmbavad mingi kabrioga talle sappa. veiderdavad ette-taha ja paluvad tüdrukul peatuda. üks tuleb autost välja ja palub tüdruku telefoninumbrit, et hiljem kokku saada. tüdruk annabki jahmunult numbri ja juba samal päeval kutt helistab. saadakse kokku. püütakse tuttavaks saada. kutt ütleb, et tegelikult töötab ta euroopas vargana, et nt seesama mobiiltelefon on ka euroopast varastatud. tüdruk ütleb ahah, et tal pole eriti aega, et ta peab nüüd ära minema. kutt püüab korduvalt hiljem helistada aga enam ei võeta toru.