lähtume sellest, et iga inimene tahab oma heaolu maksimeerida. sealhulgas on reformierakondlased, keskerakondlased ja respublikud ka inimesed. ning oma heaolu asetab inimene alati teiste omast kõrgemaks prioriteediks. koostööd teeb inimene teise inimesega ainult sel juhul, kui ta saab sedakaudu oma heaolu maksimeerida. parteidesse on koondunud mõned inimesed, kes on nõus teatud hetkeni teiste parteilastega koostööd tegema, kuid seda ainult kuni sinnamaani, kus nad loevad end sellest koostööst suuremateks võitjateks. tulenevalt eelnevast on mul raske uskuda, et ilves reformierakonna kandidaadina tõsiselt mõeldud oli. tulenevalt eelnevast on mul raske uskuda, et rebane ja bittman oma juttu tõsiselt ajasid.
kus on avalikud prügikastid ära koristatud, sest kardetakse, et sinna võidakse pomme panna. ja kui külalised pannakse magamistuppa keldrikorrusele, kus on ainult üks väljapääs, siis tuleb kindlasti külalistelt küsida, et kas see on okei, kui nad pannakse magama tuppa, kust on ainult üks väljapääs. ja kus lastel on tungivalt mittesoovitav minna nt üksinda kooli, kui nad on alla 12-aastased. ja kus politsei võtab pikema jututa rajalt maha iga auto, mis öösel üritab küüti pakkuda bussipeatuses seisvale lapsele ja emale.
täna juhtus selline lugu, et käisin mõnede vallavanematega juttu ajamas. kontseptsiooni aretamas. koosoleku kutsus kokku valla arendusnõunik. koosolekule olid kutsutud ka mõned kohalikud suuremad ettevõtted – x ja y. nojaa, kui jutt veeres, siis osutati aegajalt ikka iksile ja igrekile ka. kuni üks hetk x ütles, et tema nüüd saab aru küll mis toimub. nimelt on eestis kaks ettevõtet nimega x. ja et tema kutsuti nüüd poole eestimaa pealt koosolekut pidama, no eks ta viisaka inimesena siis võttis kutse vastu. tuli vaatama, et mis juttu räägitakse. ja arendusnõunik on täna omandanud oma valla ettevõtlussektori kohta täiesti väärtusliku teadmise.
eila väänasin endal kossus jala välja. mustamäe haigla traumapunkt jättis kustumatu jälje. nüüd kaks nädalat mittesportimist.
Read the rest of this entry…
pekki küll, täna käisin üle pika aja tööajal mööda linna jala. auto lõhub selgelt sotsiaalset sidusust – ma kujutan ette, et see 10 kuud uuel töökohal (iga hommik 15 km tööle autoga) on mind ilma jätnud sadadest ootamatutest kohtumistest. auto ei ole konkurentsieelis, auto desotsialiseerib.
meie tüdrukud olid alles kemmergujärjekorras, kui stardipauk käis. nii et 10 minutit hiljem saime alles starti. ja jää oli muidugi kole krobeline ja auklik. sellegipoolest sai arendatud keskmist kiirust 8,5 km/h.