on olemas sellised mehed, kes lähevad nädalavahetustel püssidega metsa. pudelid on põues. lasevad metsas püssi. mõnikord lasevad inimesele pihta, mõnikord koerale pihta, mõnikord lasevad lehma maha.
seni olen ma ise ainult lugusid kuulnud ja kuulijälgi vaadanud. aga kui ikka nädalavahetutustel metsas käia, siis see risk ju järjest kasvab, et mõni siuke tolvan su ära rihib. õnneks seekord mitte püssiga, vaid autoga. tolvan sõitis mulle risti ette, nii et mul ei jäänud muud üle, kui kraavi keerata. kõik jäid terveks aga raske on takistada nende turakate suhtes stereotüübil tekkimast.
loen eduard von dellingshauseni memuaare. mees oli nimelt 1901-1915 eestimaa rüütelkonna peamees. kui 1905 oli teemaks demokraatlike vabaduste laiendamine, siis oli baltisaksa aadelkond väga kõvasti seda meelt, et igasugu poliitilisi vabadusi tuleb võimaldada ka madalamatele seisustele ehk eestlastele. miks? nagu eduard ütleb seepärast, et niiehknaa käis russifitseerimine ja nii kaitsesid sakslased ka iseennast. ja kui eestlastele ja sakslastele on võrdsed vabadused kätte võidetud, siis võim jääb ikkagi sakslaste kätte, kuna kultuuride omavahelises võitluses jääb saksa oma peale, kuna see on lihtsalt kõrgem. ta miskipärast oli arvamusel, et poola kultuur on ka peaaegu sama kõrge arengutasemega.
ja siis, kui 1917 tuli kätte, siis tema arvates oli eestlaste seas kolmede ambitsioonidega inimesi – väike arv sotsialiste, kes tahtsid sotsialistlikku vabariiki, väike arv rahvusäärmuslasi, kes tahtsid iseseisvat eesti vabariiki ja laialdased talupoegade kihid, kes eestimaa uniooni saksamaaga rüütelkonna (ehk siis eduardi) eestvedamisel.
Read the rest of this entry…