juba kaks nädalavahetust on kõik metsad, kuhu mina lähen. jahimehi täis. täna nägin ma ühte kesk-aasia lambakoera, kelle seljal oli kokkukasvanud kuulihaav. ja jahimehed rääkisid peremehele, et nemad ei tea midagi. nemad pole teind.
üks tipppoliitik rääkis täna raadios, et see jutt, et CIA fantoomlennukid ringi lendavad, et selle jutu allikaid tuleb otsida sealt, kust see jutt pärit oli. samuti rääkis ta, et ta tõi kaasa oma visiidilt mitmeid kontakte, mida ta sõlmis inimestega, kellega ta seal kohtus.
varasemast ajast mäletan ma, et ükskord läks ta raadios vaidlema selle üle, et kuidas ameerikas asjad on. tema vestluspartner ütles, et on elanud ameerikas pool aastat ja teab, et asjad on nii. meie kangelane aga vastas, et tema on ameerikas tihti käinud ja viibinud seal kokkuvõttes üle poole aasta ja seega teab tema ikkagi paremini, et ameerikas on asjad hoopis naa.
nii, olles töötanud 6 kuud eraettevõtluses, olen ma jõudmas arusaamale, et siin ei olegi muud missiooni peale kasumi maksimeerimise. põhjendust, mis kasumit vaja maksimeerida on, ei ole võimalik sõnastada. kasum ongi asi iseeneses ja kogu lugu. inimesed töötavadki hullupööra ainult sellepärast, et kasum suurem oleks. et oleks nii, et meil oleks 70% turuosa ja lollidel 30%. kokkuvõttes ei juhtuks midagi, kui lollid saaksid 50% turuosa ja teised lollid 50%. a priori ei tohi seda juhtuda. tegelikult ei ole ju nii, et kui me oleme paremad, et me siis seda tingimata tõestama peame. piisata võiks ju ka sellest teadmisest, et me paremad oleme ja igal hetkel selle paremuse maksma panna võime.
üle pika aja on siis selline nädalavahetus, kus saab lihtsalt vedeleda ja raamatut lugeda (+ georgi muusikali läbimäng). üks välismaalane kirjutas raamatu gulagist. ta ajab küll 20-date alguse ja 20-date lõpu sassi aga mälestused, mis ta kokku kogunud on, on põrutavad. gulagis hoiti igasugust elementi, sealhulgas nn monashkasid ehk igasugu usklikke naisi. ühtedel oli veendumus, et ei pea end pesema. kui nad vägivaldselt lahti ükskord riietati, siis kraabiti peoga neilt täisid keha pealt kokku. teised aga keeldusid vangilaagrist välja minemast, kui nende vabanemine kätte saabus – nad lihtsalt ei tunnustanud seda võimu ega selle võimu otsuseid.
kriminaalid aga lasid endale rinna peale tätoveerida stalini või lenini näod, sest valitses uskumus, et lenini näo pihta ei tulistata.
ja kui kõike muud võis varastada, siis leiba pidi igamees ettenähtud normi kätte saama. kui keegi leiba varastas, siis karistuseks loobiti seda varast vastu maad, kuni tal neerud lahti tulid ja siis jäeti surema ta sinna.
aga hiinlased sattusid gulagi eelkõige nii, et nad ujusid üle jõe, sest tahtsid oma kaunist hiinamaad eemalt näha.
olime justkui mingis sadamalinnas, kus jahisadamas oli võimalik ka ujuda. eelmisel õhtul käisime vett katsumas ja otsustasime, et vesi on piisavalt soe ja et hommikul tuleks kindlasti ujuma minna. hommikul aga nägi sadam hoopis teist moodi välja ja ei olnudki õieti kuskilt võimalik vette minna. kui seal niimoodi otsivalt ringi vaatasime, siis nägime, et vee peal hulpis üks vana zhiguli. ja kuna inimest seal ei olnud, siis sööstsid päästjad auto juurde. aga nad ei leidnud kedagi. kui ringi keerasime, siis selgus, et paavst oli surnud. mõtlesime, et ilgelt mage lugu küll, et just meie sealviibides oli paavst seal ja et just nüüd andis otsad. panime paavsti mingi lavatsi peale ja miski linaga katsime ta ära. vaatasime teda mõtlikult, kui korraga tal pea otsast ära tuli ja põrandal ringiratast hakkas hüppama. peast pritsis punast läga, mis mõne hetkega kuivas vahalaadseks aineks. kui pea lõpuks enam ei veerenud ega hüpanud, siis oli sellest alles jäänud siuke keskmine punkariharjaga mannekeenipea. panime paavstile pea otsa tagasi ja katsime linaga ära, lootes, et keegi meilt selle pea kohta küsimusi ei hakka küsima.
parandage mind, kui ma eksin. mulle tundub, et arutelu palgaarmee loomise üle on alguse saanud sellest, et ühed poliitikud on aru saanud, et enamus kutsealuseid ei viitsi sõdida ja surra võõrast varandust kaitstes. või teine võimalus, et keegi ei viitsi sõdida poliitikute egotripi eest (nt piirilepingu lisaprotokoll).
siis, kui leedu kunnid oma hobuseid mustas meres jootsid, tõid nad sealt endale teenriteks krimmi poolsaarel elavad karaiime. praeguseks krimmi poolsaarel enam karaiime ei ole aga need, kes pea 600 aastat tagasi leetu tulid, nende järeltulijatest pidi 260 veel elama. ja see on karaiimide surnuaed.
see tahendab siis leedu keeles, et vanaema sa oled bitch. see on markeriga kirjutatud toanurka porandale. ma kujutan taitsa ette, kuidas vanaema ei lubanud poissi oue voi sundis oppima ja siis poiss sulus enda tuppa ja kirjutas nurka oma arvamuse tulevastele polvedele.
leedus ringleb yks e-maili nali. musklites neegrid ja nende keskel yks valgenahaline kiitsakas tyyp. pildi all kysimus – kes neist on eestlane?
meie aga neist mingeid nalju valja motlema ei pea, sest:
yks leedu hokimangija istub keskmiselt kuus minutit iga mang pingil kaklemise parast. varavaid ta siiamaani loonud ei ole.
ja leedu naissuusataja ytles, et tal ei lainud voistlustel seeparast hasti, et ta kogemata meeste suusad endale alla pani.