Teisipäeva õhtul, 6 aprillil, käisime vaatamas keevat Tuhala nõiakaevu ja Tuhala karstiala. Sõitsime kolme bussiga – umbes 180 inimest.

Neljapäeva õhtul käisime vaatamas Jägala, Nõmmeveski ja Vasaristi jugasid, seekord oli meid 3 bussiga 140 inimest.

Pühapäeval käisime Tuhalas, Jägala, Nõmmeveski ja Vasaristi joal.
Seekord oli meid Tallinnast 2 bussi – 110 inimest ja Tartust 2 bussi 115 inimest. Tuhalas tegime matka karstialal, külastasime Tuhala kirikut ja kalmistut ning nõiakaevu. Nõiakaevu juures tehti meist ja teistest külastajatest ka aerofota, šamaanitrummi mängis Urmas Sisask. Seal oli peale mei ka palju külastajaid – autosid 50-100. Jägala joal oli aga veelgi rohkem inimesi ja autosi – autosi 150 – 250. Kõigi nelja bussi ümberpööramiseks läks seal aega umbes 45 minutit.

Kõige toredam matk oli aga Laupäeval, see matk oli selle aasta matkadest kõige huvitavam. Käisime Meleskil klaasimuusemis, Võrtsjärve külastuskeskuses. Matka kõige huvitavam osa oli aga lodjasõit mööda üle kallaste tõusnud Suurt-Emajõge Suure-Emajõe algusest Palupõhja ja tagasi. Ühte otsa sõitsime umbes poolteist tundi, Palupõhjas pidasime pikniku ja vaatasime Looduskooli, nii et seal olime umbes tund aega. Nii Tallinnast kui Tartust oli meid üks buss, aga me sõitsime eraldi, kõgepealt käisid Tartlased Palupõhjas ja siis meie. Lodjale peale ja maharonimine võttis ka üksjagu aega. Sõitsime Tallinnast välja kell 8.30, tagasi jõudsime kell 24.00

Aga Valga meeskond saabus minuga samal ajal Saku Suurhalli juurde – kell 18.00. Saabusid nad aga bussiga, mis tavaliselt sõidab Valgas linnaliine. Bussiks oli aga Atko Valga osakonna BMC. Sarnane buss sõidab MRP liinide all ka Tallinnas linnaliine. Tõenäoliselt võttis nende sõit Valgast päris kaua aega, kuna sellele bussil pole arvatavasti eriti võimas mootor, seetõttu sõitsid nad arvatavasti aeglasti. Selles buusis pole ka eriti palju jalaruumi, mistõttu pikajalgsetel korpalluritel pole seal just meeldiv istuda, tõenäoliselt pidid tagaotsas pikemad korvpallurid ka kummarduma, et mitte pead vastu lage ära lüüa.

Laupäeval vaatasime Käru mõisa, Türi Kirikut. Peatusime ka Olustveres ja Suure-Jaanis. Pikemalt olime me Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis, kus meil oli giidiga eksursioon, mis kestis umbes pollteist tundi. Seejärel tegime lõunasöögipausi Jõesuus (mina ise küll seal söömas ei käinud). Seejärel sõitsime Soomaa keskusesse Kõrtsi-Tõramaal vaatama hundifilmi ja -näitust.

Pühäpäeval käisime vaatamas jugasid. Meid oli Tallinnast kahekorrulise Tulisilma bussiga üle 70 inimese ja Tartust kahe tavalise bussiga umbes 100 inimest. Alustasime Valaste joast ja Saka joast. Tartu rahvas käis ka Toila pargis ja Aluoja joal, Tallinna rahvas käis aga Padaorus linnamäel ja Padaorus asuval Kohina joal, kus Tartlased ei käinud. Ise kõndisin ma Saka matkaraja rahvaga läbi lausa kaks korda. Ja Toilas, Aluoja joal ja Padaorus ma ei käinud. Seejärel külastasid kõikide busside seltskonnad, tõsi küll mitte korraga Nõmmeveski ja Vasaristi jugasid ja Jägala juga.
Ühel bussil oli meil ka tehnilisi probleeme, sellepärast päev nii välja kukkuski.

Esimene peatus oli meil plaanitud Padaorus. Aga natuke enne Padaorgu väsisime me mööda Narva maanteed sõitmisest ära ja otsustasime et kui tuleb esimene pruun (vaatamisväästuste) silt, siis pöörame selle sildi näidatud suunas ja vaatame seda paika või ehitist, millele see silt osutab.
Seetõttu tegiumegi esimese paetuse Pikaristi postijaama juures. Sealt sõitsime edasi Padaorgu, kus me käisime Pada linnamäe otsas.

Padaorust sõitsime edasi Vasta mõisa juurde ja sealt edasi Kalvi mõisasse, mis oli ühtlasi ka meie esimene peatus Ida-Virumaal, varasemad peatused olid olnud Lääne-Virumaal. Kalvil jalutasime me ringi mõisapargis.
Kalvil kohtasime ka OÜ Genitehi bussi ja bussijuhti. Põhjus miks ma bussiga ja bussijuhiga kohtumisest räägin on aga järgmine: nimelt teeme me suurema osa Looduse Omnibussi matku selle bussifirmaga ja seetõttu on see buss ja bussijuht mulle tuttavad.

Seejärel tegime autodega väiksed tiiru Aseri linnast, mille peatänaval olid küll väga paljud majad tühjad. Aga Aseris on isegi veekeskus, mis on tõsi küll remondis.

Järgmine peatus oli meil Purtses, aga kuna me ei sõitnud nimelt Purtsesse sisse seda teed mööda kust tavaliselt sõidetakse, vaid mööda mereäärset teed mis läheb mööda ka Purtse rannast, kus me küll peatust ei teinud, siis tuli meil enne Purtsesse jõudmist ületada puidust sild. Sellisest sillast ei sõida just iga päev üle.
Purtses külastasime linnust, kus käisime ka sees, pilet maksis 20 krooni, aga seal see koos giidiga käimine tasus kindlasti ära. Seal kohtusime me taas Genitehi bussijuhiga ja bussiga. Lisan veel niipalju, et ta sõitis seekord ringi Mõisareisidega. Külastasime ka Purtse kurjuseohvrite mälestusparki.

Sealt sõitsime Kohtla-Järvele kus käisime korraks poes.

Seejärel külastasime Valaste juga, ainult seal polnud üldse vett.

Suurema poepetuse tegime me Jõhvi keskväljakul kõrval asuvas kaubanduskeskuses. Sealt sõitsime me edasi Peipsi äärde ööbimispaika. Ööbisime Villa Marikas mis asub Alajõe lähedal. Seal selgus aga, et neil oli meie broneering kirja panemata jäänud, siiski saime me kaks neljast tuba ja ühe ühese toa, kus ööbisin mina. Õhtul me grillisime, rääkisime juttu ja käisime järve ääres jalutamas. Hommikust sõime kell 10.00 rootsi lauas. Hommikul käisime me ka viiekesi ka Peipsi järves ujumas ja nii suurte lainetega polegi ma ujumas käinud.

Tagasi sõitsime me läbi Kauksi, Rannapungerja, Lohusuu ja Mustvee, tehes esimese peatuse Kõnnu Vabadussõja mälestussamba juures. Järgmine peatus oli meil Torma mõisa juures. Sealt sõitsime me edasi Emumäele, kus käisime Emumäe vaatetornis – pilet 5 krooni.

Edasi sõitsaime Rakverre, kus tegime kahetunnise giidiga ekskursiooni Rakvere linnuses, mis oli muidugi väga huvitav. Terve tee Emumäelt Rakverre sadas ja sadas ka meie eksursiooni alguses aga õnneks olime me vihma ajal suurema osa ajast siseruumides või katuse all.
Pärast seda sõime õhtust Rakveres Hagari pitsas.

Edasi sõitsime läbi Kadrina ja Tapa Lehtsesse, kus tegime peatuse Lehtse mõisa juures. Rakvere ja Tapa vahel sõites sadas jälle päris tugevasti. Järgmine peatus oli meil Jäneda mõisa juures, see oli ühtlasi ka meie viimane patuspaik, sealt sõitsime juba koju Tallinnasse.

Koju jõudsin kell 22.30.